10. ÕPILASE ARENGU JA ÕPPIMISE  TOETAMISE NING  HINDAMISE KORRALDUS

10.1. Hindamise eesmärgid

Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Hindamise eesmärk on  toetada õpilase arengut ja tema kujunemist iseseisvaks õppijaks, selleks:

• kaasatakse õpilast enese- ja kaaslase hindamisse ning toetatakse tema enesehinnangu kujunemist;
• suunatakse ja toetatakse õpilast edasise haridustee valikul;
• suunatakse õpetaja tegevust õpilase individuaalse arengu toetamisel;
• antakse alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

10.2. Hindamise korraldus

Koolis rakendatakse õppimist toetavat hindamist, mille all mõistetakse õppe kestel toimuvat pidevhindamist, kus õigeaegse tagasiside kaudu keskendutakse õpilase tugevatele külgedele ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja suunad. Õppimist toetav hindamine annab sõnaliste/suuliste hinnangute kaudu võimaluse anda õpilasele tagasisidet ka tema hoiakute ja väärtushinnangute kohta. 

I kooliaste

I kooliastmes toimub sõnaline hindamine. Õppeperioodi jooksul saab õpilane pidevat suulist ja kirjalikku tagasisidet õppekavast tulenevate õpitulemuste omandamise kohta. Iga trimestri lõpus saab õpilane ainepõhiselt kokkuvõtva trimestri hinnangu.

Hinnangute andmisel kasutatakse järgmisi väljendeid:

• Ületatud
• Omandatud 90-100%
• Enamasti omandatud 75-89%
• Osaliselt omandatud 50-74%

Tuge vajavate õpilaste hindamine

Tuge vajavate õpilaste puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et motiveeritud ja sihikindla õppimise korral on õpilasel võimalik saada kõiki positiivseid hindeid ja hinnaguid. Kui õpilasel on lubatud õppeprotsessi käigus kasutada teatud eritingimusi (abimaterjale, lisaselgitusi, lisaaega töö sooritamiseks), siis võib rakendada samu tingimusi ka kontrolltööde ja tasemetööde sooritamisel.

II ja III kooliaste

Teadmiste ja oskuste numbrilisel hindamisel kasutatakse viiepallisüsteemi.

Hindega „5” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „4” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „3” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „2” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „1” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust või ei esita tööd.

II kooliastmes kasutatakse järgmistes õppeainetes: liikumisõpetus, muusika, kunst, tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus, inimeseõpetus õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel mitteeristavat hindamist.

Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul ainekavas määratud õpitulemuste saavutatuse taset pole vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse õpitulemus, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse tulemust hinnanguga arvestatud „A“ ning millest madalamal tasemel tulemust väljendatakse hinnanguga mittearvestatud „MA“.

Hinnangu „A“ saab õpilane, kes on täitnud kõik õpiülesanded ja osalenud aktiivselt ainetundides.

Hinnangu “MA” saab õpilane, kes ei ole täitnud kõiki õpiülesandeid.

Aineõpetajal on õigus muuta oma aine arvestuslikke nõudeid.

Õppeaine edukaks läbimiseks on vaja õpilasel aktiivselt osaleda kõigis tundides ning täita ettenähtud õpiülesanded. Õpilane saab kokkuvõtva mitteeristava hinnangu iga trimestri ja kokkuvõtva hinnangu õppeaasta lõpus.

III kooliastmes hinnatakse kõiki aineid numbriliselt.

Õppetrimestri algul teeb õpetaja õpilastele ja lapsevanematele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused ning hindamise vormid.

Õppetrimestri jooksul toimub õpilaste teadmiste ja oskuste pidev hindamine. Õpilaste teadmisi ja oskusi kajastavad hinded/hinnangud kannab õpetaja hiljemalt nädala jooksul e-päevikusse.

Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse

• suuliste vastuste (esituste),
• kirjalike tööde,
• praktiliste tööde ja tegevuste alusel.

Hindamisel/hinnangute andmisel lähtutakse teadmiste ja oskuste omandatusest. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse:

• omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;
• iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
• võimet oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
• vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;
• praktilise töö, tegevuse teostust.

Hindamisel/hinnangute andmisel arvestatakse õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Individuaalse õppekava puhul määrab hindamise korra individuaalse õppekava läbiviimist korraldav õpetaja.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, siis hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega „1” / hinnanguga “Omandamata“.

Õpilane on kohustatud kirjalikud tööd esitama korrektselt vormistatuna. Käekiri peab olema selge ja loetav. Õpetajal on õigus ebaselged kohad töös lugeda veaks või hinnata kogu loetamatu käekirjaga kirjutatud tööd hindega „1” / hinnanguga “Omandamata“.

Tuge vajavate õpilaste puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et motiveeritud ja sihikindla õppimise korral on õpilasel võimalik saada kõiki positiivseid hindeid. Kui õpilasel on lubatud õppeprotsessi käigus kasutada teatud eritingimusi (abimaterjale, lisaselgitusi,  lisaaega töö sooritamiseks vms), siis võib rakendada samu tingimusi ka kontrolltööde, tasemetööde ja põhikooli lõpueksamite sooritamisel.

10.3. Hinde/hinnangu vaidlustamine

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid/hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde/hinnangu teadasaamist, paludes esmalt aineõpetajalt selgitust. Juhul, kui aineõpetaja põhjendus õpilast või tema seaduslikku esindajat ei rahulda, on õpilase seaduslikul esindajal võimalus  esitada vastav kirjalik taotlus koos põhjendustega kooli direktorile.

Koolidirektor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

10.4. Kontrolltööde tegemise kord

Õppetrimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega ning märgitakse e-päevikusse.

Õpilasi teavitatakse vähemalt viis päeva enne vastava kontrolltöö läbiviimist.

• Kontrolltööks loetakse tööd, mis annab tagasisidet õpitulemuste ja pädevuste kohta käsitletud teema raames.
• Õppepäevas võib läbi viia ühe ja õppenädalas kuni kolm kontrolltööd.

Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis vaid esmaspäeval või reedel või ainult koolipäeva esimese või viimase tunnina.

10.5. Järelvastamine ja järeltööde sooritamine

Tartu Kesklinna Kooli õpilane lähtub põhimõttest, et järelevastamine on erand, mitte norm.

Kui õpilane töö sooritamise ajal puudus, siis kantakse tegemata töö tähistamiseks Stuudiumisse “T”. Õpilane sooritab järeltöö kümne koolipäeva jooksul pärast kooli naasmist. Kui ta selle aja jooksul järeltööd sooritanud ei ole, muudab õpetaja “T” (tegemata töö) hindeks “1” ja seda on võimalik järele vastata kuni trimestri eelviimase nädalani. Õppeaasta lõpus kaks nädalat enne hinnete väljapanemist ei tehta kontrolltöid.

Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega/hinnanguga „2”/“Pead uuesti õppima”  või „1”/“ Pead uuesti õppima” või on hinne/hinnang jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks üks kord trimestri jooksul. (PRÕK §21 lg 7) Positiivseid hindeid/hinnanguid parandada ei saa.

Kokkuleppel õpetajaga on õpilasel võimalik saada konsultatsiooni eeldusel, et õpilane on täitnud õppetunnis kooli kodukorraga kehtestatud reegleid. Konsultatsioonitundi tulles peab õpilasel kaasas olema tunnikonspekt ja ebaõnnestunud töö koos vigade parandusega.

Järelevastamine toimub eelneva registreerimise alusel ainult õpetaja poolt määratud ja kooli veebilehel esitatud ajal. Vastamisele registreerib õpilane end isiklikult ning määratleb teema, mida vastama tuleb. Eelregistreerimine lõpeb üks päev enne vastamist.

Kui õpilane registreerib aineõpetaja juures end järeltööle, kuid ei saa mõjuval põhjusel järele vastata, peab ta aineõpetajat teavitama hiljemalt järelvastamise päeva 6. tunni alguseks. Koolist puudumise korral teavitab õpilane aineõpetajat (isiklikult või e-posti teel). Kui õpilane ei teavita õpetajat, ei pea õpetaja andma uut võimalust järeltööks.

Treeninglaagris/võistlustel osalemise, mis ei ole kooli üldtööplaanis või seotud ühepäevase kooli esindamisega, peab õpilane kooskõlastama õpetajaga. Õpilane vastab vajaliku materjali järele trimestri jooksul õpetajaga kokkulepitud ajal.

Õppetöö ajal perereisil käinud õpilase järeleõpetamise eest vastutab lapsevanem. Õpilane vastab vajaliku materjali järele trimestri jooksul õpetajaga kokkulepitud ajal.

Õppetrimestri viimasel nädalal järelevastamist ei toimu, v.a juhul, kui varasemat järelevastamist takistas haigus või mõni muu mõjuv põhjus.

10.6. Tasemetööd

Igal õppeaastal viiakse 1. – 8. klassis läbi tasemetööd, millega kogutakse informatsiooni õpitulemuste omandatuse kohta. Tasemetööde toimumise aeg määratakse kindlaks kooli üldtööplaanis augusti lõpus. Tasemetöö tulemus avaldatakse õpilasele ja lapsevanemale e-päevikus sooritusprotsendina, lisaks saab õpilane õpetajalt suulist tagasisidet. Tasemetööde tulemused on abistavaks vahendiks õpetajatele ja koolidele oma õpilaste teadmiste kaardistamisel ja edasise õppe kavandamisel. Õpilasel ja tema vanemal aitab tasemetöö tulemuste tagasiside teadvustada nii juba omandatud teadmisi kui ka tähelepanu nõudvaid õpivajadusi.

Tasemetööd jagunevad klassiti järgmiselt:

1. klass lugemine ja matemaatika (kooli tasemetöö kevadel);

2. klass eesti keel ja matemaatika (kooli tasemetöö kevadel);

3. klass üldpädevustest (lugemine ja matemaatika Harno keskkonnas kevadel);

4. klass eesti keel (riiklik, sügisel), loodusõpetus (riiklik, sügisel), matemaatika (riiklik, sügisel);

5. klass loodusõpetus (kooli tasemetöö kevadel);

6. klass üldpädevustest (lugemine ja matemaatika Harno keskkonnas kevadel); sotsiaalained;

7. klass eesti keel (riiklik, sügisel), loodusõpetus (riiklik, sügisel), matemaatika (riiklik, sügisel), inglise keel (riiklik, sügisel), vene keel (kooli tasemetöö kevadel);

8. klass eesti keel (kooli tasemetöö kevadel), matemaatika (kooli tasemetöö kevadel) ja loodusainete komplekstöö (kooli tasemetöö kevadel).

10.7. Käitumise ja hoolsuse hindamine

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

Käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

Käitumisele ja hoolsusele antakse hinnang „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav” või „mitterahuldav”.

I kooliastmes antakse õpilase käitumise ja hoolsuse kohta sõnalist tagasisidet.

Eeskujuliku käitumisega I kooliastme õpilane:

• Teab ja järgib nii koolis kui väljaspool kooli ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. 
• Austab kõiki inimesi käitudes nendega viisakalt, lugupidavalt ja arvestavalt nii koolis kui väljaspool kooli.
• On abivalmis, sõbralik, aus ja õiglane – suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja toetavalt, lahendab arusaamatusi viisakate sõnadega, ei kiusa ega narri.
• Peab kinni tunni korrast – õpib tunnis ise, laseb teistel õppida ning õpetajal õpetada.
• Hoiab mobiiltelefoni ja nutiseadmeid tunni ajal hääletult koolikotis. Ei pildista, lindista ega filmi kedagi loata.
• Käitub sööklas viisakalt ja hoiab puhtust.
• Käib koolis, ei puudu ega hiline põhjuseta.

Eeskujuliku hoolsusega I kooliastme õpilane:

• Õpib võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik ja hoolas ning viib alustatud töö lõpuni.
• Õppetööks vajalikud asjad on alati kaasas, tunniks mittevajalikud asjad hoiab õpilane koolikotis.
• Hoiab korras oma riided, õppevahendid ja töökoha.
• Kannab vahetusjalatseid ja hoiab puhtust.

Eeskujuliku käitumisega II–III kooliastme õpilane:

• Teab ja järgib nii koolis kui väljaspool kooli ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. 
• Austab kõiki inimesi, käitudes nendega viisakalt, lugupidavalt ja arvestavalt nii koolis kui väljaspool kooli.
• On salliv kõigi kaaslaste suhtes, väldib pahatahtlikkust, sobimatut sõnavara, tagarääkimist, kiusu ning ei kasuta füüsilist, sõnalist ega vaimset vägivalda.
• Käib koolis, ei puudu ega hiline põhjuseta.
• Peab kinni tunni korrast – õpib tunnis ise, laseb teistel õppida ning õpetajal õpetada.
• Hoiab mobiiltelefoni ja nutiseadmeid tunni ajal hääletult koolikotis. Ei pildista, lindista ega filmi kedagi loata.
• Sööb koolilõunat tema klassi jaoks ettenähtud söögivahetunnis. Käitub sööklas viisakalt ja hoiab puhtust.
• Hoolib ümbritsevast keskkonnast, hoiab kaasõpilaste ja kooli vara.

Eeskujuliku hoolsusega II–III kooliastme õpilane:

• Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Töötab tunnis aktiivselt, täidab koduseid ülesandeid, esitab tööd õigeaegselt. Osaleb talle soovitatud õpiabis ja vajadusel konsultatsioonis.
• Võtab koolitundi kaasa kõik õppetööks vajalikud õppevahendid.
• Hoiab koolimaja, oma töökoha ja õppevahendid puhaste ja tervetena (õpikud, vihikud ja töövihikud on kaitstud korrektsete ümbrispaberitega).
• Riietub viisakalt, korrektselt ja hoolitseb oma ihupuhtuse ning välimuse eest, kannab vahetusjalatseid.
• Järgib tervislikke eluviise – ei tarbi keelatud aineid.

Rikkudes korduvalt mõnda eeskujuliku käitumise ja/või hoolsuse nõuetest alandatakse käitumise ja/või hoolsuse hinnet. Käitumise ja hoolsuse hinde määramisel on viimane sõna klassijuhatajal, kes ei pea lähtuma aineõpetajate hinnangutest. Aineõpetajate hinnangud on klassijuhatajale informatsiooniks õpilase käitumise ja hoolsuse kohta konkreetse aine tundides, ent koondhinde määramisel arvestab klassijuhataja ka laiemat pilti. Üldjuhul järgitakse põhimõtet, et kui õpilasel on trimestris kokku üle kahe märkuse, ei saa käitumishinne olla “eeskujulik”; kui õpilasel on üle nelja märkuse, ei saa käitumishinne olla “hea”; kui õpilasel on üle kümne märkuse, ei saa käitumishinne olla “rahuldav”.

10.8. Kokkuvõttev hindamine

Kokkuvõttev hinne on õppeaine hinnete/hinnangute koondamine trimestrihinneteks  ning nende koondamine aastahinneteks.

Õpilasele, kelle trimestrihinne on ,,1“, „2”, ,,Mittearvestatud“ või õppeaine kõik osaoskused ,,Omandamata“, määratakse vastavalt kooli õpiabi- ja toetussüsteemile toetav meede või koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.  (PRÕK §22 lg 7).

Aastahinne pannakse välja numbrilise hindamise korral enne õppeperioodi lõppu.

9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine.

Kokkuvõtvad hinded/hinnangud kannab klassi- või aineõpetaja e-päevikusse ja klassijuhataja tunnistusele. Aastahinded kannab klassijuhataja õpilasraamatusse. Sõnalise hinnangu korral kantakse õpilasraamatusse märge klassi lõpetamise kohta.

Õpilane, kes on koolist puudunud pikemat aega (enam kui 50%  ainetundidest) ja kelle teadmisi ja oskusi trimestri lõpuks ei ole olnud võimalik hinnata,  jääb hindamata ning talle antakse võimalus tegemata ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal kalenderplaani alusel õppeperioodi lõpuni.

10.8.1. Kokkuvõttev hindamine liikumisõpetuses

Kokkuvõttev hindamine liikumisõpetuses:

• 1. ja 2. klassis kujuneb liikumisõpetusee kokkuvõttev hinnang liikumisõpetuse, rütmika ja rahvatantsu hinnangutest.
• 3. – 4. klassis hinnatakse liikumisõpetust ja rahvatantsu eraldi õppeainetena. 3. klassis toimub sõnaline ja 4. klassis toimub mitteeristav hindamine.
• 5. – 6. klassis hinnatakse liikumisõpetust ja seltskonnatantsu eraldi õppeainetena. 5. – 6. klassis toimub mitteeristav hindamine.
• 7. – 9. klassis hinnatakse liikumisõpetust numbriliselt.

10.9. Õpilase jätmine täiendavale õppetööle (PRÕK §22 lg 9)

Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „2“ või „1“ või sõnaline hinnang „Omandamata“.

Kui trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „2“ või „1“ või hinnang „Omandamata“ kolmes või enamas aines, otsustab õppenõukogu, millistes õppeainetes õpilane täiendava õppetöö sooritab.

Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne viimase trimestri lõppu.

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks toimuv täiendav õppetöö  viiakse läbi pärast viimase trimestri lõppu.

Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane 5–10 õppepäevaks õppenõukogu määratud ajal kuni 30. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni 5 õppetundi.

Täiendava õppetöö tulemusi kontrollib ja hindab aineõpetaja. Hinded/hinnangud kantakse e-päevikusse ja täiendava õppetöö lehele.

Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades selle tulemusi.

10.10. Klassikursust kordama jätmine (PRÕK §22 lg 10 ja 11)

1. – 9. klassis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „2“ või „1“ või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.

Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisse õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsus peab kajastama kaalutlusi, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas õpilane klassikursust kordama jätta.

10.11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

1.–8. klassis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu.

Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

10.12. Põhikooli lõpetamine

Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt 50 protsendile maksimaalsest tulemusest eesti keele eksami, matemaatikaeksami ja ühe eksami omal valikul. (PRÕK § 23)

Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk“ või“ puudulik“ või kes on kuni kaks lõpueksamit sooritanud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.

Põhikoolilõpetaja, kes eksamiplaanis ettenähtud eksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina. (Vabariigi Valitsuse määrus 26.02.2021 nr.15)