Tartu Kesklinna Kool

Hindamise korraldus

10. ÕPILASE ARENGU JA ÕPPIMISE  TOETAMISE NING  HINDAMISE KORRALDUS

10.1. Hindamise eesmärgid

Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Hindamise eesmärk on  toetada õpilase arengut ja tema kujunemist iseseisvaks õppijaks, selleks:

  • kaasatakse õpilast enese- ja kaaslase hindamisse ning toetatakse tema enesehinnangu kujunemist;
  • suunatakse ja toetatakse õpilast edasise haridustee valikul;
  • suunatakse õpetaja tegevust õpilase individuaalse arengu toetamisel;
  • antakse alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(PRÕK §19 lg 1 ja 2, §20 lg 3, §22 lg 8, §23 lg 1)

10.2. Hindamise korraldus

Koolis rakendatakse õppimist toetavat hindamist, mille all mõistetakse õppe kestel toimuvat pidevhindamist, kus õigeaegse tagasiside kaudu keskendutakse õpilase tugevatele külgedele ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja suunad. Õppimist toetav hindamine annab sõnaliste/suuliste hinnangute kaudu võimaluse anda õpilasele tagasisidet ka tema hoiakute ja väärtushinnangute kohta. 

I kooliaste

I kooliastmes toimub sõnaline hindamine. Õppeperioodi jooksul saab õpilane pidevat suulist ja kirjalikku tagasisidet õppekavast tulenevate õpitulemuste omandamise kohta. Iga trimestri lõpus saab õpilane ainepõhiselt kokkuvõtva trimestri hinnangu. Õppeaasta lõpus pannakse trimestrihinnangute põhjal aastahinnangud. 

Hinnangute andmisel kasutatakse järgmisi väljendeid:

  • Ületanud
  • Omandanud 90-100 %
  • Enamasti omandanud 75-89 %
  • Osaliselt omandanud 74-50 %
  • Omandamata 49-0 %

II ja III kooliaste

II kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste mitteeristavat hindamist arvestatud „A“ või mittearvestatud „MA“ järgmistes õppeainetes: kehaline kasvatus, muusika, kunst, tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus, inimeseõpetus. Aineõpetajal on õigus muuta oma aine arvestuslikke nõudeid.

Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul ainekavas määratud õpitulemuste saavutatuse taset pole vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse õpitulemus, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse tulemust hinnanguga arvestatud ning millest madalamal tasemel tulemust väljendatakse hinnanguga mittearvestatud.

Õppeaine edukaks läbimiseks on vaja õpilasel aktiivselt osaleda kõigis tundides ning täita ettenähtud õpiülesanded. Õpilane saab kokkuvõtva mitteeristava hinnangu iga trimestri ja kokkuvõtva hinnangu õppeaasta lõpus.

Õppetrimestri algul teeb õpetaja õpilastele ja lapsevanematele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused ning hindamise vormid.

Õppetrimestri jooksul toimub õpilaste teadmiste ja oskuste pidev hindamine. Õpilaste teadmisi ja oskusi kajastavad hinded/hinnangud kannab õpetaja hiljemalt nädala jooksul e-päevikusse.

Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse

  • suuliste vastuste (esituste),
  • kirjalike tööde,
  • praktiliste tööde ja tegevuste alusel.

Hindamisel/hinnangute andmisel lähtutakse teadmiste ja oskuste omandatusest. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse:

  • omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;
  • iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
  • võimet oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
  • vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;
  • praktilise töö, tegevuse teostust.

Hindamisel/hinnangute andmisel arvestatakse õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Individuaalse õppekava puhul määrab hindamise korra individuaalse õppekava läbiviimist korraldav õpetaja.

Teadmiste ja oskuste numbrilisel hindamisel kasutatakse viiepallisüsteemi.

Hindega „5” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „4” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „3” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „2” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega „1” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust või ei esita tööd.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, siis hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega „1” / hinnanguga “Omandamata“.

Õpilane on kohustatud kirjalikud tööd esitama korrektselt vormistatuna. Käekiri peab olema selge ja loetav. Õpetajal on õigus ebaselged kohad töös lugeda veaks või hinnata kogu loetamatu käekirjaga kirjutatud tööd hindega „1” / hinnanguga “Omandamata“.

Mitteeristaval hindamisel kasutatakse kahte hinnangut.

Hinnangu „A“ saab õpilane, kes on täitnud kõik õpiülesanded ja osalenud aktiivselt ainetundides.

Hinnangu “MA” saab õpilane, kes ei ole täitnud kõiki õpiülesandeid.

10.3. Hinde/hinnangu vaidlustamine

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid/hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde/hinnangu teadasaamist, paludes esmalt aineõpetajalt selgitust. Juhul, kui aineõpetaja põhjendus õpilast või tema seaduslikku esindajat ei rahulda, on õpilase seaduslikul esindajal võimalus  esitada vastav kirjalik taotlus koos põhjendustega kooli direktorile.

Koolidirektor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

10.4. Kontrolltööde tegemise kord

Õppetrimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega ning märgitakse e-päevikusse.

Õpilasi teavitatakse vähemalt viis päeva enne vastava kontrolltöö läbiviimist.

  • Kontrolltööks loetakse tööd, mis annab tagasisidet õpitulemuste ja pädevuste kohta käsitletud teema raames.
  • Õppepäevas võib läbi viia ühe ja õppenädalas kuni kolm kontrolltööd.

Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis vaid esmaspäeval või reedel või ainult koolipäeva esimese või viimase tunnina.

10.5. Järelvastamine ja järeltööde sooritamine

Tartu Kesklinna Kooli õpilane lähtub põhimõttest, et järelevastamine on erand, mitte norm.

Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega/hinnanguga „2”/“Pead uuesti õppima”  või „1”/“ Pead uuesti õppima”   või on hinne/hinnang jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks üks kord trimestri jooksul. (PRÕK §21 lg 7) Positiivseid hindeid/hinnanguid parandada ei saa.

Kokkuleppel õpetajaga on õpilasel võimalik saada konsultatsiooni eeldusel, et õpilane on täitnud õppetunnis kooli kodukorraga kehtestatud reegleid. Konsultatsioonitundi tulles peab õpilasel kaasas olema tunnikonspekt ja ebaõnnestunud töö koos vigade parandusega.

Järelevastamine toimub eelneva registreerimise alusel ainult õpetaja poolt määratud ja kooli veebilehel esitatud ajal. Vastamisele registreerib õpilane end isiklikult ning määratleb teema, mida vastama tuleb. Eelregistreerimine lõpeb üks päev enne vastamist.

Kui õpilane registreerib aineõpetaja juures end järeltööle, kuid ei saa mõjuval põhjusel järele vastata, peab ta aineõpetajat teavitama hiljemalt järelvastamise päeva 6. tunni alguseks. Koolist puudumise korral teavitab õpilane aineõpetajat (isiklikult või e-posti teel). Kui õpilane ei teavita õpetajat, ei pea õpetaja andma uut võimalust järeltööks.

Treeninglaagris/võistlustel osalemise, mis ei ole kooli üldtööplaanis või seotud ühepäevase kooli esindamisega, peab õpilane kooskõlastama õpetajaga. Õpilane vastab vajaliku materjali järele trimestri jooksul õpetajaga kokkulepitud ajal.

Õppetöö ajal perereisil käinud õpilase järeleõpetamise eest vastutab lapsevanem. Õpilane vastab vajaliku materjali järele trimestri jooksul õpetajaga kokkulepitud ajal.

Õppetrimestri viimasel nädalal järelevastamist ei toimu, v.a juhul, kui varasemat järelevastamist takistas haigus või mõni muu mõjuv põhjus.

10.6. Tasemetööd

Iga õppeaasta III trimestri lõpus (aeg määratakse kindlaks kooli üldtööplaanis) viiakse 1.– 8. klassis läbi tasemetööd, millega kogutakse informatsiooni õpitulemuste omandatuse kohta. Tasemetöö parandamisel märgib õpetaja tööle iga ülesande eest saadud punktid, mis tasemetöö lõpptulemuse saamiseks liidetakse (vajadusel ümardatakse täisarvuliseks). Lõpptulemuse põhjal arvutab õpetaja sooritusprotsendi, mis avaldatakse õpilasele ja lapsevanemale e-päevikus, lisaks saab õpilane õpetajalt suulist tagasisidet.

Tasemetööd jagunevad klassiti järgmiselt:

1. klass lugemine ja matemaatika;

2. klass eesti keel ja matemaatika;

3. klass eesti keel ja üldpädevustest (lugemine ja matemaatika)*;

4. klass eesti keel, loodusõpetus (riiklik), matemaatika *, sotsiaalvaldkonna test*;

5. klass loodusõpetus;

6. klass eesti kee (riiklik), üldpädevustest (lugemine ja matemaatika)*;

7. klass vene keel, loodusõpetus (riiklik), sotsiaalvaldkonna test* ;

8. klass eesti keel, matemaatika ja üks õpilase valikul järgmiste õppeainete hulgast: inglise keel, vene keel, ajalugu, keemia, füüsika, bioloogia, geograafia.

* riikliku e-testi katsetamine

10.7. Käitumise ja hoolsuse hindamine

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on (PRÕK §19 lg 3):

  1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
  2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

Käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

Käitumisele ja hoolsusele antakse hinnang „eeskujulik”, „hea”, „rahuldav” või „mitterahuldav”.

I kooliastmes antakse õpilase käitumise ja hoolsuse kohta sõnalist tagasisidet.

Eeskujuliku käitumisega I kooliastme õpilane:

  • Teab ja järgib nii koolis kui väljaspool kooli ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. 
  • Austab kõiki inimesi käitudes nendega viisakalt, lugupidavalt ja arvestavalt nii koolis kui väljaspool kooli.
  • On abivalmis, sõbralik, aus ja õiglane – suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja toetavalt, lahendab arusaamatusi viisakate sõnadega, ei kiusa ega narri.
  • Peab kinni tunni korrast – õpib tunnis ise, laseb teistel õppida ning õpetajal õpetada.
  • Hoiab mobiiltelefoni ja nutiseadmeid tunni ajal hääletult koolikotis. Ei pildista, lindista ega filmi kedagi loata.
  • Käitub sööklas viisakalt ja hoiab puhtust.

Eeskujuliku hoolsusega I kooliastme õpilane:

  • Õpib võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik ja hoolas ning viib alustatud töö lõpuni.
  • Õppetööks vajalikud asjad on alati kaasas, tunniks mittevajalikud asjad hoiab õpilane koolikotis.
  • Käib koolis, ei puudu ega hiline põhjuseta.
  • Hoiab korras oma riided, õppevahendid ja töökoha.
  • Kannab vahetusjalatseid ja hoiab puhtust.

Eeskujuliku käitumisega II–III kooliastme õpilane:

  • Teab ja järgib nii koolis kui väljaspool kooli ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. 
  • Austab kõiki inimesi käitudes nendega viisakalt, lugupidavalt ja arvestavalt nii koolis kui väljaspool kooli.
  • On salliv kõigi kaaslaste suhtes, väldib pahatahtlikkust, sobimatut sõnavara, tagarääkimist, kiusu ning ei kasuta füüsilist, sõnalist ega vaimset vägivalda.
  • Käib koolis, ei puudu ega hiline põhjuseta.
  • Peab kinni tunni korrast – õpib tunnis ise, laseb teistel õppida ning õpetajal õpetada.
  • Hoiab mobiiltelefoni ja nutiseadmeid tunni ajal hääletult koolikotis. Ei pildista, lindista ega filmi kedagi loata.
  • Sööb koolilõunat tema klassi jaoks ettenähtud söögivahetunnis. Käitub sööklas viisakalt ja hoiab puhtust.
  • Hoolib ümbritsevast keskkonnast, hoiab kaasõpilaste ja kooli vara.

Eeskujuliku hoolsusega II–III kooliastme õpilane:

  • Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Töötab tunnis aktiivselt, täidab koduseid ülesandeid, esitab tööd õigeaegselt. Osaleb talle soovitatud õpiabis ja vajadusel konsultatsioonis.
  • Võtab koolitundi kaasa kõik õppetööks vajalikud õppevahendid.
  • Hoiab oma õppevahendid puhaste ja tervetena (õpikud, vihikud ja töövihikud on kaitstud korrektsete ümbrispaberitega).
  • Riietub viisakalt, korrektselt ja hoolitseb oma ihupuhtuse ning välimuse eest, kannab vahetusjalatseid.
  • Hoiab koolimaja, oma töökoha ja selle ümbruse puhtana.
  • Järgib tervislikke eluviise – ei tarbi keelatud aineid.

10.8. Kokkuvõttev hindamine

Kokkuvõttev hinne on õppeaine hinnete koondamine trimestrihinneteks  ning nende koondamine aastahinneteks. (PRÕK §22 lg 1)

I kooliastmes kasutatakse alates 2016/2017 õppeaastast järkjärguliselt (vt 1.2 Hindamise korraldus) kokkuvõtva hindamisena kolm korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist. Kokkuvõtvas hinnangus on selgelt kajastatud, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud. (PRÕK  § 22 lg 5)

Aastahinne pannakse välja numbrilise hindamise korral enne õppeperioodi lõppu.

Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine.

Kokkuvõtvad hinded/hinnangud kannab klassi- või aineõpetaja e-päevikusse ja klassijuhataja tunnistusele. Aastahinded kannab klassijuhataja õpilasraamatusse. Sõnalise hinnangu korral kantakse õpilasraamatusse märge klassi lõpetamise kohta.

Õpilane, kes on koolist puudunud pikemat aega (enam kui 50%  ainetundidest) ja kelle teadmisi ja oskusi trimestri lõpuks ei ole olnud võimalik hinnata,  jääb hindamata ning talle antakse võimalus tegemata ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal kalenderplaani alusel õppeperioodi lõpuni.

Õpilasele, kelle trimestrihinne on ,,1“, „2”, ,,Mittearvestatud“ või õppeaine kõik osaoskused ,,Omandamata“, määratakse vastavalt kooli õpiabi- ja toetussüsteemile toetav meede või koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.  (PRÕK §22 lg 7).

10.8.1. Kokkuvõtva hindamise erisused kehalises kasvatuses I ja II kooliastmes

Kokkuvõtva hindamiseerisused kehalises kasvatuses I ja II kooliastmes on järgmised:

  • 1. ja 2. klassis kujuneb kehalise kasvatuse kokkuvõttev hinne/hinnang kehalise kasvatuse, rütmika ja rahvatantsu hinnetest/hinnangutest.
  • 3.-4. klassis hinnatakse kehalist kasvatust ja rahvatantsu eraldi õppeainetena. 3. klassis toimub sõnaline ja 4. klassis toimub mitteeristav hindamine.
  • 5.- 6. klassis hinnatakse kehalist kasvatust ja seltskonnatantsu eraldi õppeainetena. 5.-6. klassis toimub mitteeristav hindamine.

10.9. Õpilase jätmine täiendavale õppetööle (PRÕK §22 lg 9)

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

1.–9. klassis jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „2” või „1” / kahe trimestri sõnaline hinnang on „Omandamata“.

Kui trimestrihinnetest tuleks välja panna „2“ või „1“ aastahinne kolmes või enamas aines, otsustab õppenõukogu, millistes õppeainetes õpilane täiendava õppetöö sooritab.

Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane 5–10 õppepäevaks õppenõukogu määratud ajal kuni 30. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni 5 õppetundi.

Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja juhendamisel õppeülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused ei vastanud nõutavale tasemele.

Täiendava õppetöö tulemusi kontrollib ja hindab aineõpetaja. Hinded/hinnangud kantakse e-päevikusse ja täiendava õppetöö lehele.

Aastahinne pannakse välja pärast täiendavat õppetööd, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

10.10. Klassikursust kordama jätmine (PRÕK §22 lg 10 ja 11)

1.–9. klassis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „2“ või „1“ ning

  1. täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud;
  2. õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.

Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisse õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsus peab kajastama kaalutlusi, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas õpilane klassikursust kordama jätta.

10.11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

1.–8. klassis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu.

Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.